Jõepärlikarpide lasteaed rajati teisel katsel

Jõepärlikarbid on väga vanad loomad. Nad elavad üle saja aasta ja . Eestis on neid leitud ainult ühest Lahemaa rahvuspargi jõest. Praegu on seal umbes 25 000 pärlikarpi, kuid enamik neist on üle 40 aasta vanad.

Et aidata pärlikarpe ellu jääda, on . Lisaks kasvatatakse tehiskeskkonnas lõhelisi, kelle küljes pärlikarpide lapsed esimesed üheksa kuud elavad. Enne jõkke laskmist kasvatatakse pärlikarbid inimese abiga piisavalt suureks.

Pärlikarbid elavad esimesed kuud lõheliste lõpustel. RMK ekspert Katrin Kaldma ütleb, et pärlikarbid saavad jõkke tagasi minna, kui nad on viis aastat vanad või poolteist sentimeetrit suured. Kui nad korjatakse, on nad väga väikesed – alla poole millimeetri. Esimeseks talveks kasvatatakse nad ühe millimeetri suuruseks ja järgmistel aastatel 10-15 millimeetri suuruseks. 15 millimeetrit on piisav suurus .

Viis aastat tehti pärlikarpidega tööd RMK Põlula kalakasvatuses. See asub kaugel nende kodujõest. Töö tõhustamiseks avati jõe lähedal uus kasvatusjaam ehk . Jaama ehitamine maksis 700 000 eurot. See rajati teisel katsel, sest esimesel korral oli pakkumine liiga kallis.

Uus jaam võimaldab kasvatada rohkem noori pärlikarpe. Praegu viiakse suureks kasvatatud pärlikarbid jõkke spetsiaalsetel plaatidel. Tulevikus lastakse osa pärlikarpidest vabalt vette elama.

Pärlikarpide kasvatajad soovivad, et nende nime eest kaoks ära sõna 'eba'. Ajalooliselt on nende nimi pärlikarp. Loodetakse, et aitab kaasa ka liigi hea nime taastamisele.

Kasvatusjaama abil peaks viie aasta pärast Lahemaal elama vähemalt 50 000 elujõulist jõepärlikarpi.