Keskkonnaamet plaanib parandada kuivade metsade seisundit

Keskkonnaamet plaanib parandada kuivade metsade seisundit

Keskkonnaamet koostab koostöös Tartu Ülikooli ja Maaülikooliga tegevuskava kuivade metsade parandamiseks. Plaanis on ka kontrollitud põletamine.

Eestis on Natura 2000 aladel üle 112 000 hektari kuivade metsade ala. Need metsad kasvavad mineraalmuldadel ja neid inimesed vähe mõjutavad. Kuivad metsad on näiteks metsastunud luited, vanad loodusmetsad ja rohunditerikkad kuusikud.
Keskkonnaameti Taavi Tattar ütleb, et nende metsade seisund on halb. Metsad on ühevanuselised või vaesunud struktuuriga. Paljud liigid vajavad mitmekesiseid metsi, kus on . Nende liikide arv väheneb, sest sobivaid elupaiku on vähe. Mitmekesised metsad on ka haigustele vähem vastuvõtlikud ja .
Euroopa Liidus on lepitud kokku kuivade metsade seisundi parandamises. Eestis töötatakse selleks välja tegevuskava. Avalik arutelu toimub sügisel. Esmased eesmärgid on 2030. aastaks. Siis peaks olema kuivad ja nende mitmekesisus riigimaal, näiteks Karula ja Vilsandi rahvuspargis.
Praegu arutatakse, kui palju inimene peaks kuivade metsade heaks tegema. Riiklik seire näitab, et metsade loomulik areng on parim lahendus. Stormid ja muud looduslikud protsessid tekitavad surnud puid, mis elupaiku vajavatele liikidele vajalik.
Inimene saab . Näiteks võib langetada erineva läbimõõduga puid ja jätta need kõdunema. Ka võib aidata kuuse järelkasvu ja samblakatte eemaldamisel. Häilude rajamine tähendab väikeste aukude tegemist metsas, kuhu langetatud puud jäetakse metsa ja need muutuvat elupaigaks teistele liikidele.
Kuivade metsade tegevuskava avaldatakse sügisel. Tegevuste eelarveks on prognoositud 4,2 miljonit eurot aastatel 2025-2032. Inventuuride tegemine ja taastamistegevused nõuavad raha.