Keskkonnaameti ette valmistatud määruse järgi luuakse kaks uut
looduskaitseala
. Need on Kolgi madalik Saaremaa lähedal ja Irbe madalik Sõrve poolsaarest edelas.
looduskaitseala
Tõlge fraasile: looduskaitseala
EN
nature reserve
Need on esimesed
looduskaitseala
d Eesti
majandusvöönd
is. Need luuakse, et kaitsta
kari
, kalu ja linde. Lindude puhul kaitstakse nende talvitus-, toitumis- ja rändealasid.
looduskaitseala
Tõlge fraasile: looduskaitseala
EN
nature reserve
majandusvöönd
Tõlge fraasile: majandusvöönd
EN
economic zone
kari
Tõlge fraasile: kari
EN
reef
Kolgi ja Irbe alad on väga tähtsad
kari
elupaikade kaitseks. Kolgil on üle 25% ja Irbel ligi 15% Eesti
majandusvöönd
i
kari
dest. Mõlemad alad on Eesti
avamere liigirikkaimad piirkonnad
.
kari
Tõlge fraasile: kari
EN
reef
majandusvöönd
Tõlge fraasile: majandusvöönd
EN
economic zone
kari
Tõlge fraasile: kari
EN
reef
avamere liigirikkaimad piirkonnad
Tõlge fraasile: avamere liigirikkaimad piirkonnad
EN
most biodiverse open sea areas
Ka linde kaitstakse. Näiteks järvekaur, punakurk-kaur, väikekajakas ja aul. Irbe ala kaitseb ka mustvaerasid ja võldasi.
Kaitsealal on lubatud inimesed, ujuvvahendid,
rahvaüritused
ja
kalapüük
. Keelatud on
majandustegevus
, ehitamine, loodusvarade kasutamine ja
jahipidamine
. Keskkonnaamet ütleb, et need piirangud on vajalikud elupaikade kaitseks.
rahvaüritused
Tõlge fraasile: rahvaüritused
EN
public events
kalapüük
Tõlge fraasile: kalapüük
EN
fishing
majandustegevus
Tõlge fraasile: majandustegevus
EN
economic activity
jahipidamine
Tõlge fraasile: jahipidamine
EN
hunting
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut tegi ettepaneku kaitsealade loomiseks 2020. aastal. Määruse eelnõu avalikult esitati kevadel. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja huvirühmad said selle kohta arvamusi anda.
Kolgi ja Irbe kaitsealad aitavad Eestil suurendada kaitstavate merealade osakaalu. Euroopa Liidu
elurikkuse strateegia
järgi peab 2030. aastaks olema kaitse all vähemalt 30% merealastest. Hetkel on Eestis 27,6% merealast kaitse all.
elurikkuse strateegia
Tõlge fraasile: elurikkuse strateegia
EN
biodiversity strategy
Eesti on seatud eesmärk kaitsta 30% merealast. Uued kaitsealad on selle eesmärgi täitmisel olulised. Samuti on need piiritletud nii, et need ei takista laevaliiklust ega meretuuleenergia eesmärke.
According to the regulation prepared by the Environmental Board, two new nature reserves will be established. These are the Kolga shallow near Saaremaa and the Irbe shallow southwest of the Sõrve peninsula.
These are the first nature reserves in Estonia's economic zone. They are being created to protect reefs, fish, and birds. For birds, their wintering, feeding, and migration areas will be protected.
The Kolga and Irbe areas are very important for protecting reef habitats. Kolga has over 25% and Irbe nearly 15% of Estonia's economic zone reefs. Both areas are the most species-rich regions of Estonia's open sea.
Birds will also be protected. For example, the red-throated diver, black-throated diver, little gull, and razorbill. The Irbe area also protects black guillemots and common eiders.
People, floating means, public events, and fishing are allowed in the protected areas. Economic activity, construction, use of natural resources, and hunting are prohibited. The Environmental Board says these restrictions are necessary to protect habitats.
The Estonian Marine Institute of the University of Tartu proposed the creation of protected areas in 2020. The draft regulation was publicly presented in spring. Government agencies, local governments, and interest groups were able to give their opinions on it.
The Kolga and Irbe protected areas will help Estonia increase the share of protected marine areas. According to the EU Biodiversity Strategy, at least 30% of marine areas must be protected by 2030. Currently, 27.6% of Estonia's marine areas are protected.
Estonia has set a goal to protect 30% of marine areas. The new protected areas are important for achieving this goal. They are also delineated in such a way as not to hinder shipping or offshore wind energy objectives.