Metsade soostamine vajab rohkem uurimist

Metsade soostamine vajab rohkem uurimist

Maaülikool arvab, et metsade veerežiimi muutmise plaanid vajavad rohkem uurimist. Eelmisel nädalal rääkis minister Andres Sutt metsade soostamise teemast, kuid Maaülikooli teadlased ütlevad, et nad sellest ei tea.

Eelmisel nädalal ütles minister Andres Sutt, et ministeerium otsustab metsade soostamise plaaniga edasi minna. Ta rääkis, et nad arutasid ka Maaülikooliga. Kuid Maaülikool ütles, et nad pole minister Sutiga metsade veerežiimi muutmise teemal rääkinud. Marek Metslaid, Maaülikooli metsaökoloogia professor, ütles, et nad on nõus oma , kuid pole sellest teemast rääkinud.
Metslaid arvab, et plaanid soode ja märgade metsade taastamiseks vajavad veel kord üle vaatamist. Ta ütles, et muudab ökosüsteemi väga palju. Väiksemas mahus on Eestis kraave kinni pandud ja seal on võimalik märgalade taastumist näha, kuid pikaajalist mõju ei tea keegi.
Professor ütles, et on oluline mõelda, kas nii palju töid on vaja teha. Kui ilmnevad, on keeruline ja kallis protsessi tagasi keerata. Ta lisas, et kiirustada ei tohi, sest sellised muudatused vajavad kohalike inimeste kaasamist.
Metslaid rõhutas, et metsade soostamisel on ka . Lisaks on soometsades suur ning võib seda kahjustada. Ta ütles, et vahepeal on vaja pausi teha ja enne lõplikke otsuseid veel uurida.
Praegu on Eestis taastatud üle 23 000 hektari soid ja soometsi. Kliimaministeeriumi andmetel on Eestis kuivendatud ligi 750 000 hektarit metsamaad. Veerežiimi taastamistöid on tehtud 0,5 protsendil ja kavas on taastada veel 1,5 protsendil metsamaast.