Haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri ütles, et riik ei näinud 2025. aasta palgatõusu ette. Kui nüüd prognoositakse aasta keskmiseks palgaks 2050 eurot, peaks sama suur olema ka õpetaja palga alammäär. Voltri rääkis, et nad esitasid riiklikule lepitajale avalduse ja dokumendid.
Riiklik lepitaja
võttis menetlusse ja kohtub erinevate osapooltega.
Riiklik lepitaja
Tõlge fraasile: Riiklik lepitaja
EN
National conciliator
Voltri kohtus riikliku lepitaja Meelis Virkebauga mai lõpus. Edaspidi peab ta kohtuma haridusministriga ja koolipidajate esindajatega. Seejärel toimub lepituskohtumine, kus vaadatakse asjaoludele otsa ja otsustatakse kompromissi võimalus.
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Liina Põld ütles, et koalitsioonilepinguga ei saa võtta rahalisi kohustusi. Valitsus arutab seda sügisel eelarvestareegia arutelul ja eelarveläbirääkimiste juures. Põld rääkis, et õpetajate palga diferentseeritav osa tõuseb aastaks 2028 24 protsendini. Alammäära läbirääkimised on veel ees.
Kui ministeerium ütleb, et palgatõusu võimalust ei näe, loetakse lepitusprotsess luhtunuks. Sellisel juhul tekib õpetajatel streigiõigus. Voltri ütles, et sügiseks peaks see protsess olema läbi. Kui eelarvekõnelused käivad ja kohalikud valimised on ukse ees, on võimalus näidata muret Eesti hariduse üle.
Voltri ütles, et tuleb kiiresti midagi muuta nii praegu töötavate kui ka tulevaste õpetajate jaoks. Ta ütles, et nad on katastroofi sees, sest õpetajaid pole piisavalt.
Praegune palgapoliitika
ei kutsu inimesi õpetajaametisse. Voltri tõdes, et turg paneb asja paika.
Praegune palgapoliitika
Tõlge fraasile: Praegune palgapoliitika
EN
Current salary policy
Liina Põld kinnitas, et riik on pidanud kinni 2025. aasta kokkulepetest. Uus õppeaasta võib kaasa tuua ametiühingu streigi korraldamise mõtteid. Põld loodab, et läbirääkimised viivad alammäära tõusuni.