Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) andmetel ohustab paljude noorte kuulmist ebasobiv muusika kuulamine. See võib põhjustada püsivat kuulmislangust. Eesti noorte seas on ka palju kuulmisprobleeme, mis tekivad elu jooksul.
Marie Muinasmaa, Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilane, uuris oma koolikaaslaste teadlikkust kõrvaklappide ohtudest. Ta leidis, et ligi kolmandik õpilastest on kogenud kuulmislanguse märke. Ta uuris ka erinevate kõrvaklappide helitugevust ja avastas, et kõrvasiseste klappide helirõhk on suurem kui teistel klappidel.
Helirõhu mõistlik kasutamine ja teadlikkus ohtudest on väga olulised. See aitab vältida kuulmisprobleeme. Ajakirja Akadeemia liige Pille Säälik rõhutab, et noored peavad õppima kuulama muusikat ohutut.
Inimese kõrv tunneb heli õhurõhu muutustena. Mida rohkem heli võngub, seda kõrgemat heli ta tekitab. Inimesed suudavad kuulda helisid sagedusega 20 kuni 20 000 hertsi. Heli valjus mõjutab ka kuulmist. Müra on kahjulik heli, mis võib kahjustada kuulmist. Näiteks kontsertidel ja ööklubides on müra väga kõrge, mis võib olla ohtlik.
Kõrvaklapid on seadmed, mis muudavad elektrilise signaali heliks. Need asuvad kõrva lähedal või kõrva sees. Kõrvaklapid on populaarsed, eriti noorte seas. Kõrvaklappe tuleb regulaarselt puhastada, et vältida haigusi.
Marie Muinasmaa uuris, kuidas gümnaasiumi õpilased oma kõrvaklappe kasutavad. Ta leidis, et ainult veerand õpilastest puhastab oma kõrvaklappe korralikult. Ligikaudu kolmandik õpilastest on kogenud kuulmislanguse märke. Marie soovitab, et noored õpiksid rohkem kõrvaklappide ohutust kasutamisest.