TEHIK väljastas PPA-le terviseandmeid piisava õigusliku aluseta

TEHIK väljastas PPA-le terviseandmeid piisava õigusliku aluseta

(TEHIK) tuvastas, et politsei- ja piirivalveametile (PPA) väljastati inimese kiirabikaart . TEHIK palub eksimuse pärast vabandust ja alustab täiendavat kontrolli.
TEHIK-u direktor Margus Arm ütles, et . Ta lisas, et Eesti inimeste . TEHIK , kelle andmed ekslikult väljastati.
Viga avastati päringute ajal, mis puudutasid terviseandmete väljastamist PPA-le ja kapole. Seadus lubab terviseandmete väljastamist süüteomenetluses. TEHIK kontrollis andmete väljastamist ajavahemikul 1. jaanuarist 2025 kuni 14. oktoobrini 2026. Sel ajal väljastas TEHIK PPA-le terviseandmeid 760 päringu alusel. Vaid ühel juhul oli päring järelevalvemenetluses. Kapole andmeid ei väljastatud.
Margus Arm ütles, et see on . Ta palus vabandust ja ütles, et selliseid vigu vältida. TEHIK , et leida puudused ja veenduda, et selliseid juhtumeid rohkem ei ole.
TEHIK soovib siseauditi esindaja. See aitab saada . Arm lisas, et kõik tervishoiuasutused peaksid üle vaatama, kuidas nad terviseandmete päringuid käsitlevad. Inimeste terviseandmed peavad olema kaitstud, olenemata sellest, kes neid küsib.
Kiirabikaart väljastati PPA-le 2025. aasta septembris. Politsei küsis seda, et hinnata, kas narkojoobes olnud inimese . Järelkontrolli käigus leidsid TEHIK ja PPA, et see säte ei andnud piisavat alust terviseandmete väljastamiseks ilma nõusolekuta.
Politsei analüüsis relvaloa menetluses terviseandmete kasutamise õiguspärasust. Politsei ütles, et see päring ei kajastunud teenistuslikus kontrollis. Tegemist oli relvaloa järelkontrollis tehtud päringuga. Menetleja oleks pidanud pöörduma tervishoiuasutusse ja küsima arsti hinnangut.
Politseil on õigus relvaloa kehtivuse perioodil küsida tervishoiuasutuselt hinnangut. Pärast Lihula juhtumit hakkas politsei tegelema süsteemsema relvaomanike järelkontrolliga. Sellised olukorrad on haruldased. Kui relvaomanikul on narkootikumidega seotud juhtumid või vaimse tervise probleemid, küsib politsei arsti hinnangut. See aitab vältida olukordi, kus relvaomanikul on tervisehäire, mis võib ohtlikuks osutuda.
Seadus lubab tervise infosüsteemist inimese süüteo- või kohtumenetluses. Järelevalvemenetlus üksi sellist õigust ei anna. Riigikogus on menetluses valitsuse eelnõu, mis lubab politseil kriminaalmenetluses inimese nõusolekul terviseandmeid koguda ja kasutada. Ilma nõusolekuta oleks vaja kohtu luba.