Numbrituvastuskaamerate eelnõu muudatused tekitavad küsimusi

Uus eelnõu numbrituvastuskaamerate kasutamise kohta on edasiminek. Siiski on mõned punktid ebaselged ja vajavad täpsustamist, ütleb õigusteadlane Carri Ginter.

Peamine probleem on, et eelnõus ei ole piisavalt selge. See võib viia laiale tõlgendamisele. Ginter küsib, mida täpselt tähendab ohutõrje kaamerate kasutamine.

Ginteri hinnangul on vaja välist kontrolli. Kontroll peaks näitama, kas kaamerate paigaldamise põhjused on õiged. Samuti tuleb kontrollida, kas kaameraid kasutatakse ainult tõelise vajaduse korral.

Siseminister Igor Taro ütles, et andmetele pääsevad ligi ainult need, kes seda vajavad. Ginter arvab, et u tuleks veelgi vähendada. Ta küsib, kas inimesed usaldaksid oma andmeid tuhandele inimesele.

Ginter tõstatas veel küsimusi, millele eelnõu ei vasta. Näiteks, mis saab kaameratest, millel ei ole ? Samuti, millised kaamerad on eemaldatud ja kuidas inimesi teavitatakse, kui nende andmeid vaadatakse?

Ginter arvab, et ekspertid peaksid need küsimused lahendama. Ta ütleb, et numbrituvastuskaamerate , kus ja millal keegi liikus. See on sarnane sideandmetega.

Riigikogu õiguskomisjon tegi valitsusele ettepaneku täpsustada, kuidas kaamerad töötavad. Ohutõrje hõlmab nüüd ka ohu ennetamist. Hetkel lubab eelnõu salvestada kõiki , kes kaamera eest mööduvad.

Justiits- ja digiministeerium ei nõustunud selle määratlusega. Nad arvavad, et kaameraid peaks kasutama ainult konkreetse ohu korral.

Uus eelnõu lubab ka maksu- ja tolliametil kasutada politsei numbrituvastussüsteemi andmeid. Andmeid säilitatakse kaks aastat päringu tegemisest. Pärast seda tuleb need kustutada.