Kaughasartmängu korraldajad maksid annetustena pool miljonit eurot

Kaughasartmängu korraldajad maksid annetustena pool miljonit eurot

Kaheks kuuks vildaka seaduse tõttu maksukohustusest ilma jäänud kaughasartmängude korraldajad annetasid jaanuari eest rahandusministeeriumile kokku ligi pool miljonit eurot. Kui seaduses apsu poleks olnud, oleks prognoositav laekumine olnud kuni kaks miljonit eurot.

Neljaks ettevõte on kandnud annetuse ile otse ja neli ettevõtet rahandusministeeriumi kontole. Kokku on annetatud umbes 497 000 eurot. Kui lisada , on kokku laekunud umbes 637 000 eurot.
Kuigi annetas kaheksa ettevõtet, on Eestis 41 kaughasartmängu korraldajat. Neist 14 kuulub Eesti Hasartmängude Korraldajate Liitu.
Kui seadus oleks kehtinud, oleks riik võinud teenida ligi kaks miljonit eurot. Praegu on annetatud natuke üle veerandi sellest summast. Rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi rääkis, et ta ei lootnud, et annetusi tuleb sama palju kui maksu.
Millised ettevõtted annetasid, Liivamägi esialgu välja ei ütle. Veast põjustatud puudujääk .
Hasartmängukorraldajate liit on öelnud, et kõik nende liikmed tahavad annetusi teha, kuid seda pole veel juhtunud. Nad on veel aega, et annetusi teha.
Maksu puudumisest tingitud puudujääk selgub Liivamägi sõnul aasta lõpuks. Kui kaug u langetuse eestvedajate plaanid toimivad, peaks riik saama rohkem raha kui prognoositud.
Hasartmängumaksude tulust elatuva i laekumised selgub samuti aasta lõpus. Kui i raha jääb väiksemaks, siis valitsus kaaneb selle vahe.
Annetuste lõppsumma selgub märtsi lõpuks. Märtsist alates maksavad maksu 5,5-protsendilises määras. Seega on neilt märtsi keskpaigaks oodatud annetused ka i eest.
Infot selle kohta, kes kaug u korraldajatest annetuse teeb ja kes ei tee, pole täpselt teada ka Eesti hasartmängude korraldajate liidu direktoril Tõnis Rüütlil.
Hasartmängumaksu e eelnõu kiideti 2025. aasta detsembris riigikogus heaks. Jaanuari alguses selgus, et selles on , mistõttu oli kaug null. Veebruaris õnnestus seadus siiski ära parandada.
Riigieelarves eeldas rahandusministeerium, et tänavu oleks võinud kaug u laekuda 27 miljonit eurot. Esimestel kuudel võinuks laekumine ministeeriumi hinnangul olla neli miljonit eurot, kui seaduses viga poleks olnud.