Eesti valis nõusolekuseaduses jah-mudeli

Justiitsministeerium on valmis . Riik valis . See tähendab, et vägistamist defineeritakse nõusoleku puudumise kaudu. Varasemalt pidi kannatanu tõendama, et ta ütles "ei" või osutas vastupanu.

Seaduse järgi peab väljendama oma nõusolekut. Nõusoleku saab anda . Vaikimine ei ole nõusolek. Kui nõusolek puudub, peab teine osapool seda kontrollima. Nõusolek peab olema vabatahtlik.

Praegu ei vasta Eesti seadused täielikult Euroopa nõuetele. Uus seadus tahab muuta vägivaldpõhisest lähenemisest nõusolekupõhiseks. See tähendab, et nõusolekuta seksuaalaktid on karistatavad.

Praegu peab vägistamise korral olema vägivald või abitusseisund. Kui inimene ei soovinud seksuaalaktis osaleda, kuid ei osutanud vastupanu, ei ole see praegu vägistamine. Uus seadus muudab seda.

Seadus ütleb ka, millal nõusolek ei kehti. Näiteks kui inimest sunnitakse vägivalla või ähvardusega. Samuti ei kehti nõusolek, kui inimene on haige, purjus või hirmunud.

Justiitsminister Liisa Pakosta ütleb, et inimesed kardavad, et keegi võib süüdi mõista ilma põhjuseta. Kuid Eestis kehtib . Inimest mõistetakse süüdi ainult tõendite põhjal.

Pakosta ütleb, et riikides, kus jah-mudel on pikka aega kehtinud, pole süüdimõistmisi rohkem. Ta loodab, et uus seadus vähendab kuritegusid.

Naistearst Kai Part ütleb, et jah-mudel on parem kui ei-mudel. Ei-mudeli puhul peab ohver ütlema "ei" või osutama vastupanu. Kuid paljud ohvrid tarduvad hirmust ega saa vastu hakata. Jah-mudel võimaldab nõusoleku selgemalt väljendada.

Õigusteadlased muretsevad, et seadus ei muuda ühiskonda. Nad ütlevad, et praegused seadused on piisavad. Riigikohus on juba laiendanud abituse mõistet.

Seaduse eelnõu saab ettepanekuid kuni 1. septembrini. Riigikogu arutab seda septembri lõpus. Seadus võib jõustuda järgmisel aastal.

2024. aastal registreeriti Eestis 746 seksuaalkuritegu. 88 neist olid vägistamised. 95% ohvritest olid naised.