Võtame siin täiesti uue lähenemise, et vältida maksumaksja raha väärkasutust," ütles Pakosta kolmapäeval ERR-ile.
Tema poolt kooskõlastusringile saadetud määruse eelnõu näeb ette, et riik ei maksa enam kinni
kaablivedu
suvaliste aadressiobjektideni. Varasemalt on kostnud kriitikat selle kohta, et raha anti internetiettevõtetele ka selle eest, kui kaabel möödus kanakuudist või mahajäetud heinaküünist. Nüüd tahab riik kaablivedajalt saada ka reaalsete liitumislepingute sõlmimist," rõhutas Pakosta.
kaablivedu
Tõlge fraasile: kaablivedu
EN
cable laying
Tema lisas, et varasemates voorudes on olnud juhtumeid, kui reaalseid liitumisi on võrku tehtud ainult veerandilt näidatud aadressidest. Pakosta sõnul võis varasemates toetusejagamise voorudes ollagi võrku ehitanud ettevõtetel huvi, et liitumisi oleks vähem, kuna siis ei peaks nad tagama selle tööpidevust.
Kui seni lähtus riik toetuste andmisel kahest kriteeriumist –
liitumise võimalus
e saavate aadresside arvust ja küsitava toetuse suurusest ühe aadressi kohta – siis uue nõudena arvestatakse ka liituvate aadresside arvu, selgub määruse eelnõust.
liitumise võimalus
Tõlge fraasile: liitumise võimalus
EN
connection opportunity
Seekordses voorus kavatseb riik jätta 30 protsenti toetusest välja maksmata, kui lubatud liitumisi ei tule, selgitas minister. Pakosta rõhutas ka seda, et ühelegi liitujale ei tohi uue meetmega lairibaühenduse saamine maksta rohkem kui 200 eurot.
Aastateks 2025-2029 mõeldud lairiba ehitamise viiendas etapis saavad sideettevõtjad või kohaliku omavalitsuse omandises olevad ettevõtted taotleda toetust tipptunnitingimustel 1 Gbit/s allalaadimiskiirust võimaldava püsiühendusega juurdepääsuvõrgu rajamiseks, kui erainvesteeringute toel ei ole kavas seda kuni 2029. aastani ehitada.
Juurdepääsuvõrk (ehk nn viimane miil) on sidevõrgu osa, mik