Kohtutäiturid vajavad riigilt abi

Kohtutäiturid vajavad riigilt abi

Eestis on juhtunud, et . Tihti ei ole tegu füüsilise rünnakuga, vaid solvamise, ähvardamise või alandamisega. Viimastel aastatel on olukord muutunud hullemaks, ütles kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja liige Arvi Pink.
Pink ütles, et . "Need 35 kohtutäiturit on meie õigusriigi osa," ütles Pink.
Füüsilise vägivalla korral politsei reageerib, kuid ähvardamisele ja hirmutamisele mitte. "Kas see peetakse normaalsuseks? Meie arvates ei ole see normaalne," ütles Pink.
Pink rääkis ka näitest: "Kahe lapse ema sai võlgnikult pildi nugadest ja öeldi, et 'Ma kasutan neid sinu peal!' Politsei ütles, et see kuulub töö juurde ja ei ole ohtlik."
Politsei soovitab ähvardusest igal juhul . Kui on , tuleb patrull kohale kutsuda. Kirjaliku ähvarduse puhul tuleb see salvestada ja politseile edastada.
Kohtutäiturite töö on konfliktne: kui nõutakse võlga, tekitab see pinget ja emotsioone. Tihti öeldakse midagi, mida inimene ei mõtle.
Kohtutäiturite koda märkis, et töötab ka niinimetatud suveräänidega. Suveräänid arvavad, et valitsus on paha ja seadusi ei pea järgima. Kohtutäiturid peavad tähelepanu pöörama ja piiri panema.
"Kohtutäiturid teostavad riigivõimu. Kui me lubame neid ähvardada, siis inimesed arvavad, et see on lubatud. See lammutab õigusriigi aluse ja riigi," ütles Pink.
Kohtutäiturite koda on teinud ettepaneku justiitsministrile arutada ohtlike olukordade ennetamist. Minister Liisa-Ly Pakosta on nõus kohtumisega arutama, kuidas edasi.