Õpilasuurimus: tõukerattaõnnetuste vigastuste käsitlus on vananenud

Õpilasuurimus: tõukerattaõnnetuste vigastuste käsitlus on vananenud

Eestis puudub ühtne süsteem elektritõukerataste õnnetuste andmete edastamiseks. Kasutatakse vananenud klassifikatsiooni.

. Alates 2017. aastast kasvas nende arv Euroopas kiiresti. Eestis tuli Bolt esimesena 2018. aastal.
. Selle mõiste võeti seadusesse 2021. aastal. Kuid palju asju on veel reguleerimata. .
Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilane Laureen Kalvet uuris elektritõukerataste õnnetuste statistikat. . .
. Laureen tahtis teha uurimistööd kogu Eesti kohta. Kuid andmete kogumine oli raske, sest .
. Seetõttu valis Laureen uurimiseks Pärnu maakonna.
Ta leidis, et 2021-2022 aastal jõudis Pärnu haiglasse 97 elektritõukeratta õnnetuse juhtumit. 68% vigastatuist olid mehed. 20 juhtumit oli 5-14-aastaste poistega.
Haiglad peavad andmeid edastama ka transpordiametile. Kuid andmeid oli raske võrrelda, sest transpordiamet kasutab teistsuguseid vanuserühmi.
Laureen leidis, et transpordiameti andmetel olid enim vigastatuid noored mehed (18-34 aastased). Väga noored poisid ei olnud statistikas näha, kuigi Pärnus oli neid palju.
. Transpordiameti määrus ei maini elektritõukerattaid eraldi. See võib põhjustada ebatäpseid andmeid.
Pärnu haiglas olid enim kerged vigastused (46%). Näiteks marrastused ja verevalumid. 27% juhtudest olid luumurrud. Küünar- ja randmemurrud olid levinumad.
13 inimest pidi jääma haiglasse. Keskmine ravi kestis 6,3 päeva. Kõige pikem ravi kestis 33 päeva.
Kahe aasta jooksul olid ravikulud 47 560 eurot. Keskmine kulu oli 485 eurot, kuid pooltel juhtudel alla 49 euro. Mõned väga kulukad juhtumid tõstsid keskmist.
11 kõige raskema juhtumi ravikulu oli üle 800 euro. Need olid peavigastused ja luumurrud. .
Laureeni töö võitis 2025. aastal preemia. Tööd juhendasid õpetaja Liisa-Marie Lääne ja Jane Idavain. Täpsemalt saab uurimistööga tutvuda ajakirjades Akadeemiake ja Eesti Arst.