Ülikoolides ei õpetata piisavalt muukeelsete laste õpetamist

Ülikoolides ei õpetata piisavalt muukeelsete laste õpetamist

Hariduseksperdid räägivad, et eestikeelse kooli reformiga on igast õpetajast saanud ka keeleõpetaja. Seetõttu peaksid ülikoolides kõik õpetajaerialad andma teadmisi muukeelsete laste õpetamise kohta.

Eestikeelsele haridusele üleminekul läksid venekeelsetesse koolidesse tööle inimesed, kes tahtsid reformile kaasa aidata. Kuid neil puudusid teadmised venekeelsete laste õpetamiseks. Seetõttu on paljud sellest tööst loobunud.
Tallinna haridusameti koordinaator Aurika Meimre ütleb, et koolidesse on tulnud palju inimesi, kellel pole pedagoogilist haridust. Neil puudub ka teadmine, kuidas õpetada ainet ja keelt koos.
(LAK-õpe) on meetod, kus õpitakse keelt ja ainet korraga. Seda kasutatakse Eestis alates 2000. aastast. Nüüd peaksid seda oskama kõik õpetajad, kes töötavad üleminekukoolides.
Ülikoolides õpetatakse keeleõppe meetodeid ainult keeleõpetajatele. Klassiõpetajatele ja lasteaiaõpetajatele antakse neid harva. Kuigi eestikeelsele haridusele üleminekut valmistuti ette neli aastat tagasi, ei ole keeleõppe meetodeid teiste õpetajate õppesse veel lisatud.
Riik paneb rõhu täienduskoolitustele. Haridusministeerium rahastab 17 LAK-õppe t. Need aitavad õpetajatel, kes töötavad muukeelsete lastega.
Haridusministeerium on alustanud ülikoolidega läbirääkimisi. Eesmärk on lisada LAK-õpe kõikidesse õpetajakoolituse õppekavadesse. Kuid õppekavade muutmine on pikk protsess.
Helna Karu haridusministeeriumist ütleb, et LAK-õpet on õpetatud täienduskoolitustena. Ülikoolide õppekavade muutmine võtab aega. Üliõpilased saavad ülevaate kõikidest meetoditest ja valivad hiljem sobivamaid.
Aurika Meimre arvates polnud reformi alguses valmisolekut õpetada rohkematele õpetajatele LAK-õpet. Õpetajatel puudusid ka õppematerjalid. Seetõttu avati Tallinnas , mis jagab LAK-õppe teadmisi.
Kui õpetaja ei oska õpetada vähese eesti keele oskusega last, kasutab ta tihti tõlkimist. See aga ei aita last keelt õppida. Laps ei püüa pingutada, sest tunneb, et tõlkimine on lihtsam.
Õpetajate teadmiste puudumine nähtub eriti õppematerjalide kohandamisel. Tundide ettevalmistamine võtab palju aega. Iga aasta tuleb alustada uuesti, sest lapsed on erinevad.
Tartu ülikoolis hakatakse sügisest õpetama kõigile õpetajatele keeleõppe meetodeid. Eesmärk on, et iga õpetaja tunneks end ka keeleõpetajana.
Tallinna ülikoolis sõltub õppekavade muutmine iga eriala õppejõududest. Keeleprofessor Reili Argus ütleb, et õpetajad peaksid rohkem teadma LAK-õppest. Kuid õppekavad on juba täis teisi olulisi teemasid.
Narvas pakutakse õpetajatele individuaalset tuge. Seal avatakse , mis aitab aineõpetajatel LAK-õppe teemadel. Tuge antakse praktiliselt, näiteks tundide ettevalmistamisel.
Haridusministeeriumi Helna Karu arvates on olukord keeleõppe meetodite õpetamise vallas hea. Ülikoolid on teinud palju, et toetada üleminekukoolide õpetajaid. Koolitustel on suur huvi.