Saarma levik on Saaremaal seni arvatust laialdasem

2024. aastal valiti Eesti aasta loomaks . See on , kes sööb kalu, veelinde ja vähke. Saarmas teeb suurema osa oma tegevusest öösel, mistõttu on teda raskesti näha.

Kuressaare Hariduse Kooli õpilane Isadora Rahumeel uuris rajakaamerate piltide abil saarma levikut Saaremaal. Ta avastas, et saarmas elab Saaremaa jõgedel ja ojadel laiemalt kui varem arvati. Saarmale meeldivad , ja .

Harilik saarmas kuulub a. Tema keha on pikk ja voolujooneline, jalad lühikesed ning saba jäme. Saarmas elab veekogude lähedal ja märgistab oma territooriumi väljaheidetega. Ta kasutab puhkamiseks ja pesitsemiseks kaldas olevaid urkasid.

Saarmas on levinud laialdaselt Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Siiski on ta paljudes piirkondades ohulähedane. Saarmad hukkuvad liikluses ja kaotavad elupaiku teede ehitamise tõttu. Lisaks on saarmast peetud kalavarudele kahjulikuks, kuigi ta sööb pigem väiksemaid kalu ja teisi loomi.

Eestis on saarmaste arvukus aja jooksul muutunud. 1970. aastatel oli saarmaid vaid umbes 300, kuid nende arv on tänu headele aastatele taas kasvanud. Praegu on Eestis mitu tuhat saarmast.

Saaremaale jõudis saarmas alles 1998. aastal. Isadora Rahumeel uuris rajakaamerate abil, kus ja kuidas saarmas Saaremaal elab. Ta leidis, et saarmad eelistavad pikki jõgesid, mille kallad on kaetud metsaga. Lühikesed jõed, mis , ei sobi saarmale.

Isadora tegi kindlaks, et saarmas esineb 24 erinevas kohas Saaremaal. Tema töö pälvis preemia õpilaste teadustööde konkursil.